MEES NAGU ORKESTER!

Vot tema oli mees nagu orkester. Suur nagu mägi, tugev nagu karu. Ta käis linna peal ringi ja kõik tervitasid teda eriti viisakalt. Ta tervitas alati vastu, naeratas ja vahest surus kättki. Tal olid suured käed, tugev haare.

Riided olid tal alati esmaklassilised. Oma kasvu tõttu lasi ta kõik ihukatted teha rätsepa juures. Seepärast sai ta alati kaasa rääkida, kuidas mingi element välja pidi nägema. Tal oli väga hea maitse, oskas hästi värve kokku sobitada ja teadis palju moest Pariisis ja Londonis ning kuidas tuli kanda frakki või torukübarat.

Inimesed kutsusid teda endale külla, ta tänas alati viisakalt pakkumise eest, sai aga harva minna, sest tal oli palju teha. Eks neid küllakutseid tuli ka ikka üleliia palju, päevas mitukümmend. Neile õnnelikele, keda ta reaalselt külastada jõudis, sai osaks eriline au. Ikka tõi ta kaasa oma viiuli või akordioni, mõnikord ei võtnud ta midagi ühes, kui teadis võõrustajatel kodus klaveri olevat.

Pärast söömist haaras ta muusikariista ja mängis kõige kaunimaid viise. Ise laulis vägeva häälega kaasa, nii et klaasid värisesid ja naised õnnest minestasid. Selline mees oli tema, nagu orkester!

Spordivõistlustelgi oli ta oluline persoon. Tihti kingiti talle au stardipauk anda või maadlusvõistlustel kohtunik olla. Kui ta aga ise maadlemisega oleks tegelenud, poleks talle leidunud ühtegi vastast; iga mehe, ükskõik kui sitke, oleks ta ta ringist välja visanud juba avasekunditel. Kui avati mõnda uut hoonet, oli just tema see, kes lõikas läbi lindi, ta tegi seda tunduvalt tihedamini kui linnapea.

Kui ta Vanemuisesse kontserti kuulama läks, kutsuti ta alatihti lavale, et esinejatega üks ühislaul teha. Inimestel olid pisarad silmas, nad nõudsid lisa ja tavaliselt ta vastas kaaslinlaste soovile. Üldse oli ta lahke inimene. Hea meelega jagas ta ära endale ostetud maiustusi, oli tarvis vaid küsida. Kukilegi võttis ta lapsi ilma suurema palumiseta. Sealt ülevalt avanes enneolematu vaade kogu linnale, tundus, et pea ulatubki pilvedeni.

Ikka räägiti, et sellist meest pole enne olnud ja ega enam ei tule ka. Mees nagu orkester! Eks öeldi seda ennekõike tema tunnustuseks, kuid endalegi teadmata oli rahva jutus peidus prohvetlikkust. Ta ei abiellunud kunagi, lapsi ta ei saanud, pärast tema surmaga katkes tema vägev orkestrivääriline vereliin. Järgi jäid vaid nigela kasvuga, kadedad, muusikalise andeta mehikesed ja nemad paljunevad siiamaani kangekaelselt edasi. 

Unejutt by Mihkel

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: