ekskrement

LIHTSALT INIMENE: Tule taevas appi, mida te mulle räägite? Ma ei taha teada, kuidas te peldikus käite, eksole. Mul ei ole vaja teie igasugu vaevadest ja valudest kuulda. Mind ei huvita, kust see sõnnik tuleb, peaasi, et ta siin peenral mu pojengid kasvama paneb.

VINCENT:    Ma söön vähe. Ma valin väga täpselt, mida suhu pistan. Delikatess ja gourmet´ toidud, kvaliteetvein. Lan Culmen Rioja Reserva, rahas pole mõistagi küsimus. Mereannid, patee´, kitsejuust. Või ei, pigem valgehallitusjuust kapparitega. Ja kindlasti sushi. Avokaad värske lõhega. Pesto ahjust tulnud chiabattal…Kaaviar, kuidas ma võisin selle unustada. Siis sibula-fenkoli bruschettad kirsstomatitega. Jamon. See õige Hispaania jamon. Natuke, mitte palju –  iiveldama ei tohi ennast ajada. Magustoiduks toorjuustukook hõrgus mustikakastmes. Mu lemmik…Minu defekatsioon toimub eranditult ülimalt sanitaarsetes tingimustes – klosetipott peab olema desinfitseeritud. Ja teate…see võib küll kõlada egoistlikult, aga ma sisimas usun, et väärin marmorist klosetipotti. Ma käin tavaliselt kaks korda nädalas tualetis. Aga nagu ma mainisin, ma söön ka vähe, nii et pole midagi imestada. Vähe, aga ainult gourmet´ toitu. Nii et väike, ent väga väärtuslik…Võiks öelda isegi kuninglik…Eksklusiivne gourmet´ fekaal. Teate, see on väga intiimne – fekaal, ma mõtlen. Keegi ei tea siiani selle koostisest päris kõike. Kellelgi pole õigustki teada. Saladuseloori pärast, mida sellel hoian, on isegi arvatud, et tegemist on fantoomfekaaliga. Et seda polegi päriselt olemas ja et ma mõtlesin selle välja ja nüüd teen näo nagu mu eksklusiivfekaal on niivõrd eriline ja väärtuslik, et teised polegi võimelised seda nägema ega sellest aru saama. Ma tahan selle kõigega lihtsalt öelda, et iga minu fekaal on kordumatu! Ja nii ongi.

LIHTSALT INIMENE: Mul on täiesti ükskõik, millest see koosneb ja absoluutselt suva, kuidas see tehtud on. Tulemus on tähtis. Mulle ei meeldi, kui see liiga haiseb, ma ei taha, et see oleks eriti koledat värvi. Sõnnik las olla ikka nagu sõnnik peab olema. Ei ole tarvis igasugu veidrusi leiutama hakata.

JÜRI:                         Kopp on nii ees, raisk. Istun siin kuradi potil juba oma pool tundi ja ei midagi. Ei mi-da-gi. Punnita või ära punnita, vahet pole… Ai, kurat, valus on. Aga asi on seda väärt. Peabki valus olema. Mis mees ma olen, kui ma valu ei kannata! Minuga on nii, et ma mingit umbrohtu ei õgi – neid igasugu juurikaid ja neid, mis need ongi – hiina kapsad ja türgi oad ja mis iganes. Söök olgu ikka korralik! Mõnu tuleb tunda, mitte mingeid kaloreid lugeda. Kui tahan sardelli, siis lähen, kurat, Säästumarketisse ja ostan. Tahan viina, kallan po stakanu ja lasen kõrist alla. Kui on ikka kõht tühi, siis läheb praekartul hapukapsa ja jahukastmega ja mõnus känts sealiha. Ja rosinasaia piimaga peale! Ikka Eesti oma asi, pole siin midagi ölpida. Tuleb võtta, mida antakse, ei saa oma asja eest pead kotti peita. Eestlasel peab olema rasva nahavahel, muidu seda talve siin üle ei ela. Mul vanaisa ja tolle isa ja nii edasi – kõik söögi on omalt põllult ja omast laudast saanud. Ja võtan mina ka! No ainus mure sellejuures on, et sitt ei taha kuidagi välja tulla. Aga mida ma nutan! Peabki valus olema, siis on asi õige!

LIHTSALT INIMENE: Te tooge mulle see kohale, ma viskan peenrale laiali ja elu läheb edasi. Ma ei saa aru, miks on vaja veel pikalt kobiseda. Tee, mis vaja, ja ära seleta, et ma ei oska asja hinnata. Kui on õige asi, siis on kohe näha, ja kui ei ole, no siis pole midagi teha – lähen võtan mõnelt tei

STEVEN:                 Väljaheide peab olema kvaliteetne. Nii et ma jälgin oma toitumist. Ma pean silmas, et piisavalt kiudaineid ja probiootilisi baktereid, et seedimine oleks korras. Pigem aluselised toidud, aga samas ka puu- ja juurvilju. Seedimine peab olema kiire ja puhas. Mulle ei meeldi, kui kõhus keerab, see on vastik. Teate küll, selline raske tunne tekib, kõht punnis, gaasid ja nii edasi. Eriti vastik on, kui kõht kinni jääb. Nagu oleks telliskivi alla neelanud. Ja ma ei saa siis rahu ka, kogu aeg mõtlen, et halb on olla. See on vist pigem psühholoogiline kui füüsiline ebamugavus. Aga see selleks. Fakt on, et peab tarbima kvaliteetset, tervislikku ja kehasõbralikku toitu, mis läheb kergelt ühest otsast sisse ja tuleb hõlpsalt teisest välja. Sööd, poetad tunni aja pärast kaka potti ja valmis. Ei ole mõtet ennast koormata, tuleb hoolikalt valida, mida suhu pista. Siis on hea ja kerge olla, ei pea vaevlema mingite iseendale tekitatud probleemide käes, mida saab muidu kergelt vältida. Ja ongi kogu moos. Muide, moosi ei tohi süüa – liiga palju suhkrut. Paljusid väga maitsvaid asju ei tohi süüa…

KORISTAJA VALJA: Ega kui sitt on ihust kadund, siis sittujal endal sellega miskit pistmist enam ei ole ka. Siis ongi see siin, igamehe väljakäigus. Rääkigu nad, mis nad tahavad, peaasi, et august mööda ei lase. Suured kunstnikud ja puha, aga ikka pean mina, lapp käes, nühkima.

M-L

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: