Uusloojad

Kord istusime – noored vihased (draama)kirjanikud – Rohelennu köögilaua taga, sõime arbuusi, ja mõtlesime: aitab! Mõtted lendavad ninast sisse, pooridest välja, kohati väljenduvad mõne romaani, arvustuse või näidendi näolgi, ent meie arvates oleks tarvis väärt (või vähem väärt) ideed-arvamused kuhugi koondada: kollektiivis peitub jõud! Kust suunast need arengutuuled siis ikka puhkuma hakkavad? Idarindel on asi olnud juba pikka aega muutusteta, aga kaua sa ikka süsihappegaasi sees elad? Meil on elamiseks hapnikku vaja. Ja nüüd on viimane aeg seda tootma hakata. Endist niipalju, et oleme mõttekaaslased, räägime teatrist-kirjandusest-kunstist – kultuurist üldiselt – siiralt ja otse, avaldame loomingut sellisel kujul nagu tuleb. Muuhulgas ühendab meid see, et õpime Drakadeemia erakoolis kõike, mis seondub näitekirjandusega. Siiski kajastub antud blogis igaühe isiklik, mitte Drakadeemia üldine seisukoht.

BIRK ROHELEND (s.1981) on avaldanud kolm auhinnatud romaani: “Mina, Mortimer” (2007), “Enesetapjad” (2009) ja “Mu sõraline sõber” (2009), ühe täispika värssballaadi “Alexander ja Belle” (2009) ning erinevaid lühivorme alates luuletustest arvustuste ja novellideni.  Alates 2009. aastast õpib Drakadeemias ning murrab hambaid ja sulgi näidendite ja stsenaariumite kallal. Tema esimene näidend “Armastatud” (2010) kanti ette Draamateatris esimesel lugemisel.

M-L (s. 1989) ei ole avaldanud ühtki romaani. Aga see-eest kirjutanud mitmeid näidendeid, millest üks, “Need, kel pole trakse”, võitis 2010. aastal Eesti Teatri Agentuuri ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös korraldatud laste- ja noortenäidendite võistlusel eripreemia. Seesama näidend tuli lavastatud lugemisele Eesti Teatri Festivali “Draama 2011” raames. Avaldanud loomingut ajakirjas Värske Rõhk; lühinäidendid tulnud avalikule lugemisele Noorte Teatritehases. Läbinud näidendite kirjutamise baasõppe Drakadeemia erakoolis, läbimisel näidendite kirjutamise õpetamise kursus. Õpib Tartu Ülikoolis teatriteadust ja psühholoogiat, töötab aeroobikatreenerina.

MIHKEL SEEDER (s. 1988) kirjutas pikka aega sahtlisse — nii pikka aega, et lõpuks pidi midagi välja lipsama. 2009 septembris loetigi Tartus “Sahtlist välja” raames ette lühinäidend “Enne lõppu”, mis, nagu pealkiri ette näeb, sai hoopis kõige alguseks. Drakadeemia liikmena on valminud mitmed näidendid, millest siiani kõige säravama lennu on teinud “Väga vihane mees” (2010 noortenäidendite võistlusel 1. koht). Proosakillukesed on leidnud oma koha mõnes Värskes Rõhus, vahel nii oma kui Reks Imehelde nime all. Üle kõige on Mihkel huvitatud kollektiivsest mõttetööst ja ühisloomingust– kaks pead on alati parem kui üks. Mis siis veel kolmest rääkida.

JANIKA LIIV ei ole avaldanud ühtki romaani ega ole saanud äramärkimist ühegi oma näidendiga. Ta tegeleb selle probleemiga. Seni meeldib talle lugeda, vaadata, kuulata ja arutleda. Alates 2009. aastast on ta seda teinud Drakadeemias koos teiste UusLoomingu autoritega.

HIRI MÜÜRIPEAL (s. 1988) pole avaldanud ühtki romaani, kuid   see-eest on tema tekste olnud näha teatrilavadel nii kutselises kui ka harrastuslikus võtmes. Võitnud 2010. a laste- ja noortenäidendite võistluse esikoha, lastenäidendite arvestuses. Hiril on ka teine pool, kes tegeleb maisemate asjadega  – käib koolis ja tööl, Drakadeemias käivad mõlemad (on koostatud graafik). Näidendimaailm võrgutas ta ära keskkooli lõpus, peale seda hakkas kõik aina süvenema ja tipnes bakalaureusekraadiga Tartu Ülikoolist teatriteaduse suunal ja Drakadeemiaga sidumisega pikemaks ajaks (nii õppija kui ka õpetajana).

%d bloggers like this: