Teater ja kommunikatsioon

Suurem osa mu postitusi algavad sõnadega “Mõned päevad tagasi…”. See siin pole mingi erand. Ja mingit reegli kinnitamist ei toimu.

Lühidalt: mul läks hääl ära ja ühel hetkel läksin üle kirjakeelele. Seltskonnas oli vaja ju ometigi viibida. Lihtne. Ühel hetkel mainis keegi miskit teatrist ja oleks rääkinud, aga polnud millega. Pikemalt: nagu eelnev lõik, aga iga sõna asemel on üks lause. Moraalsemalt: seltskonnas vaiki istudes käib mõte kaasas, kuid hääl mitte ja oli päris huvitav jälgida. Nii ennast kui ka teisi.

Tavapärane kommunikatsiooniskeem näeb välja selline: saatja-teade-vastuvõtja. Protsessina: kodeerimine – saatmine – vastuvõtmine – dekodeerimine. Ja teatri puhul näeb see skeem välja kuidas? Oleneb vaatenurgast.

Suhtlemine kui selline on inimloomale ja -loomusele omane. Tore. Ehk ka põhjus, miks teater kui selline olemas on. Ja miks inimesed kirjutavad. Ja miks mõned mängivad. Ja miks mõned vaatavad ja… Olenevalt etapist on tegemist otsese või kaudse suhtlemisega.

Kui autor kirjutab oma teose, siis ideaalis on selle lugejaks lavastaja. Näidendi näol on siis tegemist autoripoolse teatega lavastajale. Lavastaja peaks hakkama lahti kodeerima seda, mille autor on sinna teksti sisse kodeerinud. Kõlab üpriski lihtsalt, aga ometigi ei vasta see mu tervele küsimusele. Kui lavastaja on lahti kodeerinud, siis tema edastab taaskord omapoolse teate lavastuse näol, mille vastuvõtjateks on esmajoones trupp ja seejärel austatud publikum. Ja nüüd on publik dekodeerija rollis. Ja seal vahepeal on veel trupp, kes teate edastamise ajal publikule suhtlevad veel omavahel. Nii, hakkab juba natuke rohkem vastama, kuid ometigi veel poolik. Iseenesest leiab aset kodeerimise ja lahtikodeerimise jada, kus nagu isasuguses suhtlemises on oma möödarääkimised ja üksteisemõistmised. Aga…

Aga. Lisaks kogu tavapärasele ja aimatavale suhtlemisele autori-lavastaja-publiku vahel, on olemas ka üks muu element. See on see kurikuulus neljas sein, mille olemise või mitteolemise asjus endiselt vaieldakse. Kui see ette tõmmata või vastupidi, hoopiski maha tõmmata, siis kas muutub kuidagi suhtlemine osapoolte vahel? Kas teadet on kergem (lahti) kodeerida? Kas mängides neljanda seina puudumist on see reaalselt ka hävitatud – näiline ausus sisaldab endas siiski teadmist selle kohta, et seda vaid mängitakse ja kas see teeb selle siis lõppude lõpuks aususeks? Vahel tahaks öelda, et kurat seda teab. Teinekord aga…

Aga. Ütleks hoopiski seda, et ehk varieerub lihtsalt selle seina paksus, kuid olemas on ta ikka. Juba olukord ise – ühed teevad ja teised vaatavad – loob olukorra, kus kõik päris ja “kõik päris” käib läbi sordiini. Kui tavaline skeem on lihtne ja kätkeb endas kolme osalejat ehk saatja, teade ja vastuvõtja, siis teatris võib sinna sattuda päris mitu paralleelset protsessi korraga. mitu inimest saadavad korraga teateid, ja vähe sellest, seda võidakse teha ümber nurga (nii otse kui ka kaude). Lisaks kõigele muule ei pruugi teade läbida otseteed, vaid võib pendeldada lava ja publiku vahel tükk aega, enne kui lõpuks kohale jõuab. Arvestades teatri spetsiifikat ja seda, et üheksal juhul kümnest (ideaalis) käib laval aset leidev suhtlus ikkagi läbi publiku. Selle järgi võiks öelda, et publik muutub ka ise teateks ja selle edastamisprotsessiks. Samuti lisandub siia see detail, et kuna läbi publiku minnes võtab teade lavale ka uut infot kaasa, siis võib lavalt saadetav teade kaudselt ja otseselt muutuda. Kui ikka publik hakkab õige koha peal naerma või vastupidi, hoopiski kurvastab või hoopiski hakkab aplodeerima, siis jõuab see ka näitlejateni tagasi. Mõnikord on tulemuseks see, et olukord muutub.

Lõppude lõpuks jääb siiski vaid üks küsimus, millele päris kindlat vastust polegi: kes siis kellega tegelikult suhtleb – autor publikuga, autor lavastajaga, lavastaja publikuga, …? Keeruline. Nagu elu isegi.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: